Ngasemva kwamehlo amakhulu acocekileyo kunye neentsini ezinomtsalane zabanye abantwana baseAfrika, kuhlala kukho indlala nentlupheko. Sekunjalo, ukusingatha imingeni yabo yenkcubeko kunye neyomoya ngumceli-mngeni onzima ngakumbi. Injongo kweli nqaku kukwabelana nawe ngezinye zeengcamango nolwazi esizuze ngalo kuhambo lwethu lokufunda ngeentliziyo nobomi babantu baseMzantsi Afrika.
Usapho lwethu lwafudukela eMzantsi Afrika ekupheleni kuka-2009 silandela umnxeba wethu wokukhonza abantwana abangathathi ntweni. Ngethuba umfazi wam, uHelen, wayekhokele uqeqesho lwe-Montessori, saqala icawa yabantwana eyakhula yaya kubantwana abayi-150 kunyaka omnye. Oku kwazisa iqela leentsapho labantwana abayi-12 abaneminyaka eli-11 ukuya kweli-14 ngo-2011. Abantwana ababini, wahlukunyezwa nentombazana, bonzakele emakhaya kwiinyanga ezintandathu zokuqala zokuba liqela lethu.
Ixesha Elibalulekileyo
Esi sesinye seziganeko ezazingalibaleki ebomini bethu eAfrika. Emva kokumangaliswa kokuqala, sabonisana nenyaniso enzima. Amava obupostile amashumi alishumi endandinalo ayengandilungiselelanga le nto. Abantu basekuhlaleni baqala ukuchaza abahlaselwe ngesondo – abancinci njengabantwana beminyaka emi-3 baziswa kum. Nabantu abadala baphinda baphawulwa. Babe baninzi kakhulu ukuba babonwe bonke ngaxeshanye, kwaye kwakungekho mntu ubazi bonke. Ngokophando lwe-Optimus (2016), kwi-2015 kuphela kwakukho iimeko ezingama-351,214 zokuxhatshazwa ngokwesondo phakathi kwabakwiminyaka eli-15 ukuya kweli-17. Xa uthelekisa, abaphumeleleyo kwiMatric ngo-2014 babengu-403,874. Safunda ukuba amaxhoba, abaxhaphazi, kunye nabaxolelanayo njengabahlobo nosapho, benza umsantsa oqhelekileyo phakathi kweenyameko. Le meko ikwazile ukubhukuqa isidima nokuzixabisa kwabantu ekuhlaleni namhlanje.
Ndixabisekile kuYesu
Ngonyaka ka-2011, mna noHelen saqalisa iphulo elithi “Ndixabisekile kuYesu” lokuphakamisa ulwazi malunga nokuxhatshazwa kunye nokwandisa ukuzixabisa kwabantu. Eli phulo labhekiswa kubantwana nakubantu abadala, ngokuhamba ezitalatweni ngethuba sinxibe iimpahla zephulo. Abahlali abaninzi balithanda eli phulo, nto leyo eyanceda ukusasaza umyalezo. Abantu basimisa ezitalatweni ngothando lokwazi ngeehempe esasizinxibile. Iicawa ezininzi kunye nabaxhasi abavela eKhanada, eMelika, eJamani, eKorea, eJapan, eOstreliya naseMzantsi Afrika baxhasa eli phulo. Kwiindawo apho imibhikisho ye-toyi-toyi ithathwa njengendlela yokumamela, ukuhamba kunye nomyalezo woxolo nothando kunye nokukhwaza “Mna ndixabisekile kuYesu” kwakulungile emehlweni abantu. Abantwana abaninzi bayithanda kakhulu ihempe leyo de bayihlamba yonke imini ukuze bayinxibe kwakhona ngomso. Injongo yalo mkhankaso yayikukwazisa abenzi bobubi, kunye nokunika amandla kubantwana nabasetyhini ukuba baxele ukuba baxabisekile kwilizwe elilawulwa ngamadoda. Sihambise ngaphezulu kweehempe ezingama-4,800 kwaye safikelela kuluntu olungaphezu kwe-20 eMzantsi Afrika nakwelinye eLesotho.
Sadibana namaxhoba amaninzi angakwazi ukuthetha phantsi kweemeko ababephila phantsi kwazo, kwaye safumanisa nabanye abaninzi ababechaphazeleke nzulu. Umyalezo kunye neengcamango zale phulo zabanika inkuthazo kunye nethemba. Abaninzi babelane ngeengcinga zabo zangaphakathi kunye nokuphoxeka – rhoqo bephuma iinyembezi. Abanye bathi bephumla, “Bebekuphi ubomi bam bonke? Ekugqibeleni sinokwenza into ngayo.”
Iqela Lamadoda Amileyo Ngobulungisa
Siye saba nombuzo othi, "Kutheni izinto zinje?" iminyaka emithandathu egqithileyo ngaphandle kokuyeka. Sazigcina sivulekile kwaye sibuthathaka ngokwaneleyo ukuva abantu ababevalekile ngenxa yolloyiko — kuquka amadoda nabafazi. Iinkcukacha esazifumanayo sazithatha ngononophelo kwaye sasigcina imfihlo ukuze sizifundele kwaye sikhusele ekusebenziseni gwenxa. Iinkcukacha ezibalulekileyo sazabelana ngazo kuphela nabantu esibaziyo kakuhle. Saye saba nemibuzo emininzi malunga neendlela ezibangela le meko — ukusuka kusapho ukuya kwinkolo yemveli. Phakathi kwezinto ezininzi, sabona ukuba abathe cwaka nangona benesazela esihle babalulekile. Ngenxa yoko, saqalisa i-RMA (Iqela Lamadoda Amileyo Ngobulungisa) — intlanganiso yokukhuthaza amadoda anesazela esihle ukuba enze into. Sazama ukugxininisa iimpawu ezilungileyo zamadoda aseXhosa ukuze sikhuthaze intshukumo. Imizamo yethu yazisa iimvakalelo ezinzulu kwaye yathinta amadoda amaninzi – abanye balila. Sifumene inkxaso enkulu. Nangona kunjalo, izinto aziphumelelanga njengoko besinethemba. Sagqibezela amadoda angaphezu kwe-350 ngezifundo ezithethathethayo, saye saba neentlanganiso zeveki kwezinye iindawo. Kodwa ke, i-RMA ayizange ibe namandla owanele okuzimela. Amadoda amaninzi ayesoyika ukwabelana ngomyalezo nangeentsapho okanye abahlobo bawo ngenxa yoloyiko lokugxothwa. Sekunjalo, sabona impumelelo ekuhlwayeleni ithemba kunye nendlela yokuya phambili kuwo omabini amadoda nabafazi abanqwenela ukutshintsha kuluntu lwabo.
Ukubuza NgobuKristu
Ngokwe census ka-2001, i-79.8% yabaMzantsi Afrika bazichaza njengamalungu enkonzo yobuKristu. Nangona kungacacanga ukuba yeyiphi eyandulela enye, amazinga olwaphulo-mthetho kunye nenkohlakalo abonakalisa impilo engentle yeemvakalelo kunye nesemoyeni. Njengomshumayeli, ndazibuza ukuba ubuKristu bokwenene bukhona na. Ukuba phantse i-80% bangamaKristu, kutheni uninzi lungenzi ngendlela yokuphila enobubele? Ndadandatheka xa ndadibana namaxhoba amaninzi athuleyo angabonwa nangaphandle okanye ngumthetho. Iicawa zikwiikona zonke, zineenkonzo zobusuku veki nganye. Kukho ooshumayeli abaninzi nezikolo zeBhayibhile ezikufanele ukwamkela abantu abangathathi ntweni. Kodwa, ndibona inani elikhulu labantu abaziiKristu bexhatshazwa ngokwesondo kunye neentlungu zengqondo ezinzulu. Abantu bayoyika ukwabelana ngeentlungu zabo eCaweni kuba besoyika ukuhlekwa okanye ukugxekwa. Emva kweendibano ezinamandla ezinomdla, abantu abaninzi bayalwa bodwa — befuna ukuphilisa iimvakalelo zabo zentlungu ngasese, kwaye bagxeka ubuhlwempu okanye iingxaki zempilo endaweni yezizathu zokwenene.
Iimfihlo Nokuthula
Inkolo yesintu ithathwa njengento engcwele, kwaye kuxoxwa ngayo kuphela phakathi kwamadoda aseXhosa. Kodwa ngonyaka ka-2015, sadibana nesithethe esithile phakathi kwabantu baseXhosa esasikade sikrokrela ukuba sesinye sezizathu eziphambili zokuxhatshazwa ngesondo, izenzo zokuziphatha gwenxa ngokwesondo, kunye nokungazixabisi. Amaqabane am endawo kwafuneka azingcelele kwaye ajongane nobunzulu bale nto — bonke bequka nam, sandothuka. Kwabonakala ngathi yonke imizamo yethu yangaphambili ayinasiseko. Ukwakha ukuzixabisa ngokuqaqambisa ulwazi phakathi kwabafazi nabantwana kunye nokukhuthaza amadoda anesazela esihle kwaba nzima. Mna noHelen sathandaza kwaye sazigcina le nkcazelo de sibe sikulungele ukuyiqonda. Emva koko ndathunjwa kunye noqabane wam ngabantu abathathu abaxhobileyo. Ukuphuma kuloo meko kwandinika inkolelo yokuba asisayi kuphinda sithe cwaka. Ukwazi inyaniso, kwafuneka sifumane indlela entsha yokunceda abahlobo noodade bethu abasengxakini ngokukhawuleza.
Zukisani
Iqela labantu abaneengcali ezahlukeneyo lenziwa ukuze lisincede ngengcebiso kule ngxaki. Kwaxoxwa nabanye bamadoda asekuhlaleni ababephakathi kweqela leRighteous Men Assembly, sifuna ukuphuhlisa isicwangciso esifanelekileyo. Ekuqaleni saphendulwa ngenkani ngenxa yokuzingca kwesiko, kodwa kamva bavuma ukusebenza nathi ngenxa yendlela engcolileyo eyayisebenza ngayo. Senze udliwano-ndlebe olumbalwa lwevidiyo olungaziwayo, apho babelana ngamava abo ngomsitho othile wesiko. Safumanisa ukuba lo msitho ukhona kuzo zonke iindawo, kodwa wenziwa ngendlela eyahlukileyo ngokwihlomelo. Ngenxa yokuqwalasela isihloko, asizange sifune ukwenza ngokubanzi izigwebo ngokusekwe kulwazi oluncinci esinalo. Ke salungiselela uhambo olutsha kwaye senza uphando lweenyanga ezintlanu ukusuka ngoAgasti 2015 ukuya kuJanuwari 2016. Ndayila iphepha lemibuzo, kwaye uZukisani wathatha uxanduva lokuqhuba uphando ukusuka eQueenstown ukuya eMt. Fletcher. Injongo yayikukufumanisa impilo iyonke yalo msitho wesiko. Nokuba ngumntu waseXhosa engena elalini engamaziwayo efuna ulwazi ngalo mbandela, wayenokuhlangabezana nokuphikiswa okanye axokwe.
Inyaniso Nezoyikiso
UZukisani watyelela iilali ezincinane, echitha iintsuku ezimbalwa ukuya kwiveki kwilali nganye ngelixa ebuza abantu imibuzo. Ngamanye amaxesha wayebathwalela abefazi izinto ezinzima zokuthenga kwaye enceda ukulungisa amakhaya abo ukuze afumane ukuthembela kwabo. Injongo yethu yokuqala yokufumanisa ukuba esi siko siyenzeka kangakanani yayiyimpumelelo enkulu ukusuka ekuqaleni. Amantombazana nabasetyhini abaninzi babelane ngendlela ababephoxeke ngayo, kwaye bengonwabanga — kwaye bebonisa ukungakwazi ukwenza nto ngale meko. UZukisani wasongelwa kwaye wabuza imingeni kaninzi ngamadoda asekuhlaleni, waze wadibana namava amabi apho intombazana eneminyaka eli-14 awayethethe nayo yabulawa ngobusuku obulandelayo. Wayekrokrela ukuba wayexhatshazwa. Abasetyhini abaninzi babelana ngamava abo begcwele iinyembezi nengqumbo. Njengoko sasikholwa kukuba esi siko sisasazekile, saqala ukuwajonga nzulu amafayile ophando lwethu. Ezinye iimpendulo zasinika ukuqonda okunzulu okwafana namava ethu, kwaye zasinceda saqinisekisa ukuba idatha ibalulekile. Emva kokuphanda abantu abangama-143, imibuzo yahlaziywa. Emva kweenyanga ezintlanu kunye nohambo ukusuka eQueenstown ukuya eMt. Fletcher, uZukisani waphanda ngempumelelo abantu abangama-498 kwindawo ephakathi yamaXhosa.
Ukukhala Ngaphakathi
Emva kokuba uZukisani egqibe uhambo, wafudukela endlwini yethu. Usapho lwakhe aluzange lufune abuye ngenxa yokuzinikela kwakhe kwinkonzo. Babecinga ukuba ulahlekelwe lixabiso kwaye ubomi bakhe babubuyiselwe ngasemva. Ndandihleli kunye naye kwigumbi lakhe elitsha sithetha ngohambo kunye nezinto ezenzekileyo. Kwakucacile ukuba amava okuphanda abantu ayengaphandle kwendawo yakhe yokutofotofo, kwaye kube nzima kakhulu kwezinye iimeko. Xa safika kwinxalenye yemfundo yakhe, apho intombazana eneminyaka eli-14 eyayixoxile naye yabulawa, waye wafuna ukuthatha ikhefu. Intombazana yafunyanwa ifile inganxitywanga kwintsimi, kwaye ubuso bayo babungasekho. Abantwana abancinci ababehamba bephuma beyokukhathalela iimvu zabo ngentsasa balifumana ibhodi. Emva kwethutyana elide lokuthula, ndambuza, “Uziva njani ngabantu bakho ngoku?” Waphendula, “Ndiyabathanda. Bonke endidibene nabo ngexesha lohambo babonisa ubuso obomeleleyo, kodwa bendibona ukuba bayakhala ngaphakathi.”
Ubuhlobo Obonakalisiweyo
Kodwa yintoni ebangela ukuba “bakhalela ngaphakathi”? Yimiba yobuhlobo engonakalisiweyo kakhulu. Ngokophando lwethu, kuphela i-4.1% yamadoda (18–35) athe uyise wayengumzekelo omhle. Ipesenti leyo yehle ukuya kwi-1.8% kumadoda angaphezu kweminyaka engama-35. Kusenokwenzeka ukuba amaxabiso osapho kunye nenkcubeko ayaphela okanye alahleka kwiminyaka edlulileyo. Kwakukho inkwenkwe eneminyaka eli-10 eyayidla ngokulwisana kwaye ingalawuleki. Wayesoloko elwa kwaye ephatha kakubi esikolweni. Umama wakhe wayembethela kabini ngemini. Sihambe sayokuthetha naye, samxelela ukuba isohlwayo somzimba asisosona sixhobo sokumfundisa, kodwa imbangela yakhe yahluke ngokupheleleyo — wayengafuni abamelwane bamngenelele. Oomama abaninzi bayavumela imikhwa emibi yabantwana babo, logama nje ingabangeli ngxaki ekhaya. Kuyaziwa ukuba abaxhasi bemizi bayavunyelwa nokuba bagwenxa. Sabona umntu owaphulukana nomsebenzi wakhe, ekhuselwa lusapho ngenxa yomsebenzi, kodwa xa waphulukana nawo, umama wakhe ongumama wesibini waceba ukumxela emapoliseni. Ngelixa kunjalo, abafazi nabantwana abahlala naye baphila ngokuqhwatywa ngoloyiko. Uphando lwethu lubonise ukuba ukungakhathalelwa kunye nokuphoxeka kukhokelela kubantu abanxilayo okanye abanegqudu, nto leyo eyenza ingxaki enkulu phakathi kweentsapho kunye noluntu. Ubuhlobo obaphukileyo, izinga eliphezulu lolwaphulo-mthetho kunye nokudlwengula kwenze igwiba elinzulu phakathi kwabo bonke abantu. Kukho uloyiko olukhulu lokugxothwa, isoyikiso kwiimpilo zabo — nangaphakathi ezindlwini zabo. Kukubi kakhulu ukubakholisa ukuba bakhe ubuhlobo obunothando kwabo bazalana nabo okanye kwindawo abahlala kuyo.
Vukukhanye (Phakama uKhanye)
Ngokwe-Maslow’s hierarchy of needs (1954), eyona mfuno ibalulekileyo yomntu yile yezinto zomzimba — ukutya nokuhlala. Emva koko iza imfuno yokhuseleko — eyomzimba, ezezimali, yempilo/ulonwabo, kunye nokhuseleko kwengozi okanye izifo. Ithiyori kaMaslow ithi kuphela xa ezi mfuno zokhuseleko zizalisekisiwe, umntu uya kuvuyela ukufuna ubuhlobo kunye neemvakalelo zokuba yeyabanye. Le nto yaphumelela ngokobungqina bemisebenzi yethu. Ukususela kunyaka ophelileyo, sabhengeza iVukukhanye (VUKU) — iintlanganiso zoluntu zokwakha ubuhlobo kunye noluntu olunothando. Sazisa amaqela kwiindawo ezahlukeneyo ezintathu, kwaye amaqela ngalinye aphendula ngendlela eyahlukileyo kwiinkonzo zethu. Ndiya kuthi ngawo nguQela A, B no C.
IQela A
IQela A lalineengxaki ezininzi ezinxulumene neemfuno ezisisiseko. Kweli qela, ulwakhiwo lwentsapho lwaluphazamisekile. Laliqulathe oomasikizi abatsha, amadoda angaphangeliyo, kunye nabantwana abaninzi. Abanye babebuhlala nabazali babo, kodwa banokucelwa ukuba baphume nanini na ukuba abanikeli ngemali. Oomasikizi abaninzi babengenanto yokondla abantwana babo, ngelixa abanye kumzi omnye bebenesidlo sabo. Abaninzi bebeza kwiintlanganiso nje ukukhangela, ngaphandle kokuzibophelela. Sanokusebenza kakuhle kwezinye izinto zoluntu ngenxa yemeko yolwaphulo-mthetho, kodwa asizange sakhe uluntu olunothando. Babonakala bexakekile ngokwanelisa abaxhasi babo, okanye ukukhangela indoda eza kubanceda ngemali endaweni yokwakha uluntu olunokuthembeka.
IQela B
IQela B belingenazo kakhulu iingxaki ezinxulumene neemfuno zomzimba, kodwa babesokola kakhulu kwicala lokhuseleko lwezemali, njengemisebenzi. Inxalenye elungileyo kweli qela yayisekelwe ekubaxhaseni kwethu, de bakubona ukuba akukho misebenzi ifumanekayo. Iintsapho ezimbalwa kuphela ezavulela iintliziyo zazo kuthi. Naxa saphumelela kwezinye iintsapho, abanye baba notyikityo xa imisebenzi ingazanga.
IQela C
IQela C liqulathe abantu abanezikhundla ezizinzileyo emisebenzini kunye nezakhiwo eziqinileyo zeentsapho. Kubo, iimfuno zokuqala ezimbini zazingephambili, kodwa babesokola kwimfuno yesithathu – ubudlelwane phakathi kwabantu kunye neemvakalelo zokuba ngowomphakathi. Babebanomdla omkhulu wokuba yinxalenye yoluntu olunothando kwaye balungele ukusebenza ukuze kwakhiwe ubudlelwane obusondeleyo phakathi kwamalungu. Amaqela okuqala (A no B) ngoku abuyekezwa ngeendlela ezintsha.
Uyaphikisana
Iziphumo zophando lwethu zibonise ukuba inxenye enkulu yoluntu ibhekene nengxaki yobudlelwane phakathi kwabantu. Onke amaqela amathathu eVUKU aye nesiphithiphithi kwezi ngxaki zobudlelwane kunye neemvakalelo zokungaziva bengamalungu oluntu. Kodwa njengoko ithiyori kaMaslow isitsho, kuphela uQela C olunezikhundla ezizinzileyo zemisebenzi olwaqinisekisa umdla kunye nomzamo wokwakha uluntu oluqinileyo. Nantsi into ephikisana noko. Ingxaki ekhethekileyo apha kukuba iimfuno zokhuseleko (zobuqu, zemali, zempilo kunye nokhuseleko) ziyinyani kwaye zihlala njalo ebomini babo, kwaye ziyinxalenye ethe ngqo yobudlelwane obonakeleyo, hayi nje ngenxa yentlupheko okanye isifo. Njengoko benditshilo apha ngasentla, ingxaki kukuba xa abantu bephila besengxakini malunga neendlela zokhuseleka, kwanasekhaya, kunzima ukutsala umdla wokwakha ubudlelwane obunothando kunye neentsapho okanye uluntu. Kodwa ukuba ukuswela ukhuseleko kubangelwa ziingxaki zobudlelwane, bangazoyisa njani ezo ngxaki ngokusebenzayo?
Ngeli xesha, ndingathanda ukwabelana ngedatha exabisekileyo evela kwinqanaba loku-1 lophando. Abaphenduli abali-19 babhale iimpendulo ezinemvakalelo ezimbi (umsindo/ukudakumba) malunga nobomi babo, kwaye abali-12 bakhomba ukuswela kwemisebenzi. Ngaphezulu kwe-75% yabantu bachaze amava abo obuntwana njengophoxekileyo, boyika, kwaye bebodwa. Kodwa akukho namnye kubo owathi oku kungenxa yobudlelwane obubi okanye ukusilela koxhaso lweqela. Umfazi omnye kuphela waphendula wathi, “Ndifuna indoda,” yaye le yayiyeyona impendulo yasondeleyo kwimfuno yeqela lesithathu yobudlelwane. Nangona kunjalo, ukuba nomfana okanye indoda ngenye yeendlela ezimbalwa zokuphila kwabafazi abaninzi ngenxa yokukhulelwa kwabafikisayo kunye nokungafumani misebenzi.
Kukho izizathu ezininzi zokungabikho komdla kwabantu ekuphuculeni ubudlelwane phakathi kwabantu kunoko kuchazwe kwiithiyori zikaMaslow. Kwindawo yaseMzantsi Afrika, amaSangoma (abagqirha bendabuko) banikezela iindlela ezibonakalayo nezicacileyo zokuhlangabezana neemfuno zokhuseleko. Umfanekiso ubonisa umzekelo oqhelekileyo wento ethembiswa ngamaSangoma ngegunya lemiphefumlo yabokhokho. Kukho iMuti (amayeza emveli) enceda ekunyangelweni kwezifo nakubonelelo lwesikhuselo. Xa ubheka indoda njengomzondi kunye nonikezelo lwesurvival lwabafazi abaninzi, into enikelwa nguDr. Yamawa kubaguli bakhe inxulumene neemfuno zabo zokhuseleko. Ewe, abantu bayabathandaza bokhokho kwaye bapheka uMqobothi ngenxa yezizathu ezifanayo.
UThixo ngaphandle kukaYesu
Saphumelela ukubonisa ithemba lokuphucula ubudlelwane phakathi kwabantu nokwakha umoya wobunye kuKristu. Enye yezinto eziphambili esasimele siqonde kakuhle yayikukuhlonitshwa nobubeko kwinkcubeko yaseAfrika. Inkcubeko inamandla kakhulu kwimicimbi yokuhlonipha imimoya nabokhokho. Ndiyakholelwa ukuba asiphumelelanga ukunceda iicawa zaseAfrika ukuba zamkele uthando nenceba, nangona bekwazile ngokwendalo ukuwuhlonipha uThixo. Kuyinyani ukuba abantu abaninzi baseAfrika bafumana intuthuzelo nothabo eluthandweni lweqhawe lukaKristu, kodwa ukuqonda ubunzulu bothando nokuqhubela phambili akuzange kufikelele ekuvuthweni. Xa uthando lungeyona into ephambili, ukunqula uThixo nokumhlonipha akwahlukanga kangako kwiinkonzo zemveli ezinijolise ekuzalisekiseni iimfuno zokhuseleko (ezobuqu, zemali, zempilo nokhuseleko kwengozi). Inkolelo zabo zeshaman aziguqukang into yobuKristu — ziphantse zadluliselwa nje. Kuyavakala ukuba 64% yabaphenduli bathe iMuti kunye neCross zinamandla afanayo, 86% abazange baphike amandla ezithethe zabokhokho, kwaye phantse 99% bakhetha ukufuna isikhokelo somoya kwezinye iindawo ngaphandle kweBhayibhile. Kwabonakala ngathi sizama ukunyanzelisa ukuba bahloniphe uThixo hayi abokhokho babo endaweni yokubonisa amandla othando kunye nenceba kaKristu.
UKristu Ngendlela Entsha
Kusukela ngo-2016, saqala ubulungiseleli obubizwa ngokuba yiVukukhanye (VUKU). Yintlanganiso yeentsapho noluntu kwindawo nganye yokwabelana nokuphila uthando lukaYesu. Kwathatha phantse unyaka ukufumana indlela efanelekileyo. Ukuzama ukwazisa uYesu Kristu ngendlela entsha, sasisusa imithandazo nezingoma zesiko ukuze siphule ingcinga yokuba ukumdumisa uThixo kufuneka kube ngohlobo oluthile. Sajongana namatyala amaninzi oxhatshazo ngesondo, iziyobisi kunye nabantu abanesifo sokuxhomekeka kunxila kunangaphambili ngenxa yobuhlobo obusondeleyo esakha namalungu. Xa sajongana nezi ngxaki, saziphatha njengengxaki yobudlelwane hayi nje ingxaki yomntu. Sasebenzisa iZibhalo ukuvula iintliziyo zomntu onengxaki kwakunye nentsapho yonke. Sasingalandeleli izisombululo ezikhawulezayo, kodwa sashumayela ukuqonda kunye nenceba. Le ndlela ayizange ibe lula, kuba sajongana nemiqobo emininzi. Amalungu amaninzi asafunda ukuthembela kwindlela yethu yokwakha ubudlelwane, kuba abaninzi abaze bakubona uthando luphumelela. Njengoko siqhubeka sisakha uluntu olunothando, siyabona abantu abaninzi abathuleyo besuka kuluntu beza phambili, kwaye sisebenza imihla ngemihla ukuxhasa nokomeleza omnye nomnye.
Ukuze babe nethemba kuKristu
Lixesha lokuba sitshintshe. Ayisiyo into esinokuyenza ngamandla ethu, kodwa yinto efunekayo. Kufuneka sive izikhalo zabo kwaye sizive iintlungu zabo. Lixesha lokuba sibe ngoodade, oobhuti, kunye nabazali, ngokuzibandakanya kubomi nakwiintliziyo zabo ngaphandle kokugweba. UYesu akazanga nabo kuthi, kodwa usithumele kuthi ngaphakathi kwiintliziyo zabo ezaphukileyo. Sibizelwe ukuba sibathuthuzele kwaye sibaphilise ngesi sipho sokwenene sothando esiza kuvela size sichitheke ebomini babo kude kube nini na. Ukuze babe nethemba kuKristu.
Enkosi ngokukodwa ku: Zukisani Nzala, Erica George, uGqirha Pieter Scholtz, uGqirha Loraine Scholtz, noGqirha Nico Norjie